A:
Gaasiküttel töötavad katlad on ühed spetsiaalsed seadmed, mis on plahvatusohtlikud. Seetõttu peavad kõik katelt käitavad töötajad olema tuttavad katla toimivuse ja asjakohaste ohutusalaste teadmistega ning omama töötamiseks vastavat sertifikaati. Räägime gaasikatelde ohutuks kasutamiseks vajalikest eeskirjadest ja ettevaatusabinõudest!
Gaasikatla tööprotseduurid:
1. Ettevalmistus enne ahju käivitamist
(1) Kontrollige, kas gaasiahju gaasirõhk on normaalne, mitte liiga kõrge ega liiga madal, ning avage õli- ja gaasivarustuse drosselklapp;
(2) Kontrollige, kas veepump on veega täidetud, vastasel juhul avage õhutusventiil, kuni vesi on täidetud. Avage kõik veesüsteemi veevarustusventiilid (sh eesmised ja tagumised veepumbad ning katla veevarustusventiilid).
(3) Kontrollige veetaseme näidikut. Veetase peaks olema normaalses asendis. Veetaseme näidik ja värviline kork peavad olema avatud asendis, et vältida vale veetaseme näitamist. Kui vett on vähe, saab vett käsitsi täita;
(4) Kontrollige, et rõhutoru ventiilid oleksid avatud ja kõik korstna tuuletõkked oleksid avatud;
(5) Kontrollige, et kõik juhtkapi nupud oleksid normaalses asendis;
(6) Kontrollige, et aurukatla vee väljalaskeventiil oleks suletud ja ka kuumaveeboileri tsirkulatsioonipumba õhu väljalaskeventiil oleks suletud;
(7) Kontrollige, kas pehmendatud vee seadmed töötavad normaalselt ja kas toodetud pehme vee erinevad näitajad vastavad riiklikele standarditele.
⒉Ahju käivitamine:
(1) Lülitage sisse peatoide;
(2) Käivitage põleti;
(3) Kui kogu aur on välja tulnud, sulgege trumli õhutusventiil;
(4) Kontrollige katla kaevusid, käsitsemisavade äärikuid ja ventiile ning pingutage need lekete korral. Kui pärast pingutamist lekib, lülitage katel hoolduseks välja.
(5) Kui õhurõhk tõuseb 0,05–0,1 MPa võrra, tuleb vett juurde lisada, reovesi välja lasta, kontrollida testveevarustussüsteemi ja reovee väljalaskeseadet ning loputada samal ajal veetaseme mõõturit;
(6) Kui õhurõhk tõuseb 0,1–0,15 MPa-ni, loputage manomeetri veefiltrit;
(7) Kui õhurõhk tõuseb 0,3 MPa-ni, keerake põlemise parandamiseks nupp „täisvõimsusel/madal kuumusel“ asendisse „täis kuumus“.
(8) Kui õhurõhk tõuseb 2/3-ni töörõhust, alustage sooja toru õhu suunamist ja avage aeglaselt peaauruventiil, et vältida hüdraulilist lööki;
(9) Sulgege äravooluklapp, kui kogu aur väljub;
(10) Pärast kõigi tühjendusventiilide sulgemist avage aeglaselt õhuklapi täielik avamine ja seejärel keerake seda pool pööret;
(11) Keerake põleti juhtnupp asendisse „Auto“;
(12) Veetaseme reguleerimine: Reguleerige veetaset vastavalt koormusele (käivitage ja peatage veepump käsitsi). Madala koormuse korral peaks veetase olema veidi kõrgem kui tavaline veetase. Suure koormuse korral peaks veetase olema veidi madalam kui tavaline veetase.
(13) Aururõhu reguleerimine: reguleerige põlemist vastavalt koormusele (reguleerige käsitsi suurt/madalat tulekahju);
(14) Põlemisseisundi hindamine, õhuhulga ja kütuse pihustamise seisundi hindamine leegi ja suitsu värvuse põhjal;
(15) Jälgige heitgaaside temperatuuri. Suitsutemperatuuri kontrollitakse üldiselt vahemikus 220–250 °C. Samal ajal jälgige heitgaaside temperatuuri ja korstna kontsentratsiooni, et põlemine toimuks parimal võimalikul viisil.
3. Tavaline väljalülitus:
Keerake nupp „Load High Fire/Low Fire“ asendisse „Low Fire“, lülitage põleti välja, laske aur välja, kui aururõhk langeb 0,05–0,1 MPa-ni, sulgege peamine auruventiil, lisage käsitsi vett veidi kõrgema veetasemeni, sulgege veeventiil ja lülitage välja põlemisventiil, sulgege suitsugaaside siiber ja lülitage välja peamine elektrivarustus.
4. Avariiseiskamine: sulgege peamine auruventiil, lülitage välja peatoide ja teavitage ülemusi.
Gaasikatla käitamisel tuleb arvestada järgmiste asjadega:
1. Gaasiplahvatuste vältimiseks tuleb gaasikatelde käivitamisel puhastada mitte ainult katla kolde ja suitsugaaside kanalid, vaid ka gaasitorustik. Gaasitorustike puhastuskeskkonnana kasutatakse tavaliselt inertgaase (nt lämmastikku, süsinikdioksiidi jne), samas kui katla kolde ja suitsugaaside puhastamisel kasutatakse puhastuskeskkonnana teatud voolukiiruse ja -kiirusega õhku.
2. Gaasikatelde puhul, kui tuld ei sütti üks kord, tuleb enne teist süütamist koldelõõr uuesti puhastada.
3. Gaasikatla põlemise reguleerimise käigus tuleb põlemise kvaliteedi tagamiseks tuvastada heitgaaside suitsukomponendid, et määrata liigõhu koefitsient ja mittetäielik põlemine. Üldiselt peaks gaasikatla töötamise ajal süsinikmonooksiidi sisaldus olema alla 100 ppm ja suure koormuse korral ei tohiks liigõhu koefitsient ületada 1,1–1,2; väikese koormuse korral ei tohiks liigõhu koefitsient ületada 1,3.
4. Kui katla otsas puuduvad korrosioonivastased või kondensaadi kogumise meetmed, peaks gaasikatel püüdma vältida pikaajalist töötamist madala koormuse või madalate parameetritega.
5. Vedelgaasil töötavate gaasikatelde puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu katlaruumi ventilatsioonitingimustele. Kuna vedelgaas on õhust raskem, võib lekke korral see kergesti kondenseeruda ja maapinnale levida, põhjustades ägeda plahvatuse.
6. Kütja personal peaks alati pöörama tähelepanu gaasiventiilide avamisele ja sulgemisele. Gaasitoru ei tohi lekkida. Kui katlaruumis on midagi ebanormaalset, näiteks ebatavaline lõhn, ei saa põletit sisse lülitada. Ventilatsiooni tuleks õigeaegselt kontrollida, lõhn tuleks kõrvaldada ja ventiili kontrollida. Ainult siis, kui see on normaalne, võib selle tööle panna.
7. Gaasirõhk ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal ning seda tuleks kasutada seatud vahemikus. Täpsemad parameetrid annab katla tootja. Kui katel on mõnda aega töötanud ja gaasirõhk on seatud väärtusest madalam, peaksite õigeaegselt ühendust võtma gaasifirmaga, et näha, kas gaasivarustusrõhus on toimunud muutusi. Pärast põleti teatud aja möödumist peaksite viivitamatult kontrollima, kas torustikus olev filter on puhas. Kui õhurõhk langeb oluliselt, võib olla liiga palju gaasilisandeid ja filter on ummistunud. See tuleks eemaldada ja puhastada ning vajadusel filtrielement välja vahetada.
8. Pärast pikemat seisakut või torujuhtme kontrollimist tuleks uuesti kasutusele võttes avada õhutusventiil ja lasta õhust teatud aja jooksul õhku välja. Õhust väljalaskmise aeg tuleks määrata vastavalt torujuhtme pikkusele ja gaasi tüübile. Kui katel on pikka aega seisaku all, tuleks gaasi peamine toiteventiil sulgeda ja õhutusventiil sulgeda.
9. Järgida tuleb riiklikke gaasieeskirju. Katlaruumis ei ole lubatud tuld teha ning gaasitorustike lähedal on rangelt keelatud elektri- ja gaasikeevitus ning muud toimingud.
10. Järgige katla tootja ja põleti tootja antud kasutusjuhiseid ning need tuleks paigutada mugavasse kohta, et neid oleks lihtne lugeda. Kui ilmneb ebatavaline olukord ja probleemi ei õnnestu lahendada, peaksite olenevalt probleemi olemusest õigeaegselt ühendust võtma katla tehase või gaasiettevõttega. Remonti peaksid tegema professionaalsed hooldustöötajad.
Postituse aeg: 20. november 2023
