Aurugeneraator on omamoodi aurukatel, kuid selle veemahutavus ja nimirõhk on väiksemad, seega on seda mugavam paigaldada ja kasutada ning seda kasutavad enamasti väikeettevõtted tootmiseks ja töötlemiseks.
Aurugeneraatoreid nimetatakse ka aurumasinateks ja aurustiteks. See on tööprotsess, mille käigus põletatakse teisi kütuseid soojusenergia tootmiseks, kantakse soojusenergia üle katla korpuses olevale veele, tõstetakse vee temperatuuri ja lõpuks muudetakse see auruks.
Aurugeneraatoreid saab jagada erinevate kategooriate järgi, näiteks horisontaalsed aurugeneraatorid ja vertikaalsed aurugeneraatorid vastavalt toote suurusele; kütuse tüübi järgi saab need jagada elektriliseks aurugeneraatoriks, kütteõli aurugeneraatoriks, gaasiaurugeneraatoriks, biomassi aurugeneraatoriks jne. Erinevad kütused muudavad aurugeneraatorite tegevuskulud erinevaks.
Kütusel töötava gaasiaurugeneraatori kütuseks on maagaas, veeldatud naftagaas, biogaas, kivisöegaas ja diislikütus jne. See on praegu kõige laialdasemalt kasutatav aurusti ning selle tegevuskulud on poole väiksemad kui elektrilisel aurukatlal. See on puhas ja keskkonnasõbralik. Omadused: termiline efektiivsus on üle 93%.
Biomassi aurugeneraatori kasutatav kütus on biomassiosakesed ja biomassiosakesed töödeldakse põllukultuuridest, näiteks õlgedest ja maapähklikoortest. Maksumus on suhteliselt madal, mis vähendab aurugeneraatori tegevuskulusid ja selle tegevuskulud on veerandi võrra elektrilise aurugeneraatori ja poole võrra kütusegaasi aurugeneraatori omast. Biomassi aurugeneraatorite heitkogused on aga õhku suhteliselt saastavad. Mõnes piirkonnas keskkonnakaitsepoliitika tõttu kaotatakse biomassi aurugeneraatorid järk-järgult.
Postituse aeg: 07.04.2023